Sevani lõhe (Salmo ischchan) ehk išhan[1] on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala. Nad on meriforelliga suguluses ja elavad endeemse liigina Sevani järves Armeenias.
Sevani lõhe populatsiooni on tugevalt vähendanud Nõukogude Liidu ajal inimese poolt toodud võõrliikide (peipsi siig, koger) sissetung ja järve veetaseme langus. Kala ennast on sisse talutud Õsõk-Köli järve Kõrgõzstanis.[2]
Armeenia Ministrite Nõukogu otsusega lõpetati sevani lõhede kaubanduslik püük 1976. aastal ja loodi Rahvuspark "Seven".[viide?] Tänapäeval turgutatakse kalade populatsiooni ka haudejaamade abil.[3]
Seveni lõhel on neli[2][3] (või kaks[4]) alamliiki, mis erinevad kudemispaikade ja -aja ning kasvukiiruse poolest:
S. i. ischchan on kõige suurem, kasvades kuni 90 cm pikkuseks ja kaaludes kuni 15 kg. Nad koevad järves.[2] S. i. aestivalis on väiksem, jäädes pikkuselt alla 50 cm ning koeb nii jõgedes kui ka järves jõesuudmete läheduses.[3] S. i. gegarkuni on migreeruv alamliik ja koeb ainult jõgedes ning sööb lisaks bentosele ka planktonit.[3] S. i. danilewskii on kääbusvorm, mis koeb talvel järves ja ei kasva pikemaks kui 33 cm ning kaalub 250 grammi.[2]
Veetaseme langus järves on kalade paljunemisele hävitavalt mõjunud S. i. gegarkuni ja S. i. gegarkuni paljundatakse peamiselt haudejaamades. S. i. ischchan ja S. i. danilewskii võivad olla järves välja surnud.[3]
Sevani lõhe (Salmo ischchan) ehk išhan on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala. Nad on meriforelliga suguluses ja elavad endeemse liigina Sevani järves Armeenias.
Sevani lõhe populatsiooni on tugevalt vähendanud Nõukogude Liidu ajal inimese poolt toodud võõrliikide (peipsi siig, koger) sissetung ja järve veetaseme langus. Kala ennast on sisse talutud Õsõk-Köli järve Kõrgõzstanis.
Armeenia Ministrite Nõukogu otsusega lõpetati sevani lõhede kaubanduslik püük 1976. aastal ja loodi Rahvuspark "Seven".[viide?] Tänapäeval turgutatakse kalade populatsiooni ka haudejaamade abil.
Seveni lõhel on neli (või kaks) alamliiki, mis erinevad kudemispaikade ja -aja ning kasvukiiruse poolest:
Salmo ischchan ischchan Salmo ischchan aestivalis Salmo ischchan gegarkuni Salmo ischchan danilewskiiS. i. ischchan on kõige suurem, kasvades kuni 90 cm pikkuseks ja kaaludes kuni 15 kg. Nad koevad järves. S. i. aestivalis on väiksem, jäädes pikkuselt alla 50 cm ning koeb nii jõgedes kui ka järves jõesuudmete läheduses. S. i. gegarkuni on migreeruv alamliik ja koeb ainult jõgedes ning sööb lisaks bentosele ka planktonit. S. i. danilewskii on kääbusvorm, mis koeb talvel järves ja ei kasva pikemaks kui 33 cm ning kaalub 250 grammi.
Veetaseme langus järves on kalade paljunemisele hävitavalt mõjunud S. i. gegarkuni ja S. i. gegarkuni paljundatakse peamiselt haudejaamades. S. i. ischchan ja S. i. danilewskii võivad olla järves välja surnud.
