Tihedaõieline käoraamat (Gymnadenia densiflora) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Sarnased liigid: harilik käoraamat, lõhnav käoraamat ja püramiid-koerakäpp.[1]
Mõned botaanikud ei tunnustanud veel hiljuti tihedaõielist käoraamatut iseseisva liigina või määratlesid seda vääralt.[2]
Segadust tekitavaks asjaluks on taime morfoloogilised tunnused, mis on väga sarnased hariliku käoraamatu tunnustega. Siiski on tänu 21. sajandi alguses tehtud geneetilistele uuringutele võimalik neid liike üksteisest eristada.[2]
Taime kõrgus on 36–72 (kuni 88 cm). Õisik on ruljas, paljude õitega ja väga tihe. Selles on sageli üle 100 õie (harva kuni 163). Õie kannus on 1,2–1,8 cm pikkune. Õied on roosakaslillad (harva valged), mustrita ja intensiivse meeldiva lõhnaga. Lineaalsed lehed asetsevad varrel vaheldumisi. Ühel taimel on 7–14 lehte, neid on rohkem ja nad on suuremad kui harilikul käoraamatul.[1]
Tihedaõieline käoraamat on lubjalembene taim. Tavaliselt kasvab ta loopealsetel, allikasoodes ja niisketel niitudel. Õie kannus sisaldab nektarit, millest toituvad päeva- ja ööliblikad.[1]
Tihedaõieline käoraamat (Gymnadenia densiflora) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Sarnased liigid: harilik käoraamat, lõhnav käoraamat ja püramiid-koerakäpp.
Mõned botaanikud ei tunnustanud veel hiljuti tihedaõielist käoraamatut iseseisva liigina või määratlesid seda vääralt.
Segadust tekitavaks asjaluks on taime morfoloogilised tunnused, mis on väga sarnased hariliku käoraamatu tunnustega. Siiski on tänu 21. sajandi alguses tehtud geneetilistele uuringutele võimalik neid liike üksteisest eristada.
