Aedsalat (Lactuca sativa) on korvõieliste sugukonda, salati perekonda, kuuluv tuntud köögivili.
Aedsalat ja tema teisendid (mida tuntakse umbes 100) on üheaastased taimed, mille lehti kasutatakse toorelt toiduks.
Aedsalat on 35-80 cm kõrgune taim. Lehed õrnad, helerohelised, enamasti lõhestumata, asetsevad tihedalt, enam-vähem rööbiti maapinnaga. Alumised tiivulise leherootsuga, ülemised ümbritsevad vart sügava südaja kuni noolja alusega. Korvõisikuid palju, kollakad, tiheda pöörisena[1].
Pärineb Vahemere idakaldalt ja Lääne-Aasiast. Eesti kasvatatakse köögiviljana, mõnikord esineb prahipaikadel ja mahajäetud aiamaadel.
Aedsalat on külmakindel, niiskusenõudlik lühipäevataim. Pika päeva tingimustes taim putkub ja hakkab õitsema.
Aedsalatit kasvatati juba aastal 4500 eKr, kuigi siis oli peaeesmärk õli saamine seemnetest. Pärslased sõid aedsalatit juba seitse sajandit enne Kristuse sündi. Vanad roomlased ja kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena[2].
Aedsalat (Lactuca sativa) on korvõieliste sugukonda, salati perekonda, kuuluv tuntud köögivili.
Aedsalat ja tema teisendid (mida tuntakse umbes 100) on üheaastased taimed, mille lehti kasutatakse toorelt toiduks.
