Schistidium apocarpum, das Verstecktkapselige Spalthütchen, ist ein Moos, das in Mitteleuropa auf Mauern bis in die Innenstädte vorkommt.
Die Wuchsform der Pflanzen schwankt zwischen niederliegend am Rande der Polster und mehr oder weniger aufrecht in der Mitte der Polster. Die schwarzgrünen, in trockenem Zustand oft fast vollkommen schwarzen Stämmchen sind 1–4 cm lang.
Die Blätter sind breit lanzettlich und enden in einem Glashaar, das aber nicht so lang ist, dass man es mit bloßen Auge sehen könnte. Die Blattrippe reicht bis in das Glashaar. Der ganzrandige, höchstens im Bereich des Glashaars gezähnte Blattrand ist oft bis in die obere Blatthälfe umgerollt. Die Zellen der Blattspreite sind im oberen Teil der Blattes genau so breit wie lang, im unteren Teil länger als breit.
Die Seta ist so kurz, dass die braune runde Kapsel fast ganz in die Blätter eingesenkt ist. Die Columella fällt mit dem Kapseldeckel heraus, so dass die offenen Kapseln sehr weitmündig sind.
Während die Art früher als formenreiche Sammelart gehandhabt wurde, sind im Laufe der Zeit viele Formen als eigene Arten abgetrennt worden. In diese Gruppe Schistidium apocarpum s. l. werden in Mitteleuropa beispielsweise die Arten S. atrofuscum, S. brunnescens, S. confertum, S. strictum und S. trichodon gestellt.
Das Moos ist kosmopolitisch verbreitet.
Es wächst auf Stein, und zwar meist auf kalkhaltigem Gestein. Auf Mauern, Mörtel oder Beton ist es in Mitteleuropa weit verbreitet und häufig und findet sich zusammen mit Grimmia pulvinata selbst in den Innenstädten.
Schistidium apocarpum, das Verstecktkapselige Spalthütchen, ist ein Moos, das in Mitteleuropa auf Mauern bis in die Innenstädte vorkommt.
Harilik lõhistanukas (varem ka harilik rahnik; Schistidium apocarpum) on samblaliik lõhistanuka perekonnast.
Sammal kasvab valdavalt kividel, eriti lubjakividel, graniidil ja tahkunud tsemendil. Mõnikord võib teda kohata ka tolmustel puutüvedel.
Sambla Grimmia ovalis kohta vaata artiklit harilik rahnik.
Harilik lõhistanukas (varem ka harilik rahnik; Schistidium apocarpum) on samblaliik lõhistanuka perekonnast.
Sammal kasvab valdavalt kividel, eriti lubjakividel, graniidil ja tahkunud tsemendil. Mõnikord võib teda kohata ka tolmustel puutüvedel.
Sambla Grimmia ovalis kohta vaata artiklit harilik rahnik.
Rauniopaasisammal (Schistidium apocarpum) on paasisammalten sukuun ja kivisammalten heimoon kuuluva elinvoimainen sammal.
Rauniopaasisammal on pienehkö (1-4 cm) sammal. Se kasvaa löyhinä tuppaina ja sen lehdet ovat teräväkärkiset ja pitkänomaiset. Sen itiöpesäkkeiden perä on lyhyt ja pesäkkeet jäävät versonkärkien tasalle. Pesäkkeiden suuvarushampaat ovat suuret ja punaiset.[2]
Rauniopaasisammal esiintyy pohjoisen pallonpuoliskon laukealla ja viileällä vyöhykkeellä. Suomessa se kasvaa koko maassa yleisenä.[1]
Rauniopaasisammal kasvaa karuilla ja rehevillä rantakallioilla, purokivillä ja varjoisten metsien kivillä.
Rauniopaasisammal (Schistidium apocarpum) on paasisammalten sukuun ja kivisammalten heimoon kuuluva elinvoimainen sammal.
Schistidium apocarpum là một loài Rêu trong họ Grimmiaceae. Loài này được (Hedw.) Bruch & Schimp. mô tả khoa học đầu tiên năm 1845.[1]
Schistidium apocarpum là một loài Rêu trong họ Grimmiaceae. Loài này được (Hedw.) Bruch & Schimp. mô tả khoa học đầu tiên năm 1845.