Kariibi mänd (Pinus caribaea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.[1]
Kariibi mänd kasvab 20–35 meetri, mõnikord kuni 45 meetri kõrguseks. Koor on kare ja kestendav ning on murenenud ebakorrapärasteks osadeks. Võra on laia ja koonilise, avatud või ebakorrapärase kujuga. Okkad on 15–26 cm ja käbid 5–12 cm pikad.[2]
Kariibi mänd on levinud Kesk-Ameerikas, Kuubal, Bahama ning Turksi ja Caicose saartel.
Ta kasvab troopilistes ja subtroopilistes okaspuumetsades, mis hõlmavad nii madalmaa savanne kui ka mägimetsi. Metsatulekahjud mängivad suurt rolli selle liigi levikul, kuigi on teatatud, et see puu taastub kiiresti ja agressiivselt, asendades lehtpuid. Piirkondades, kus metsatulekahjusid eriti ei esine, kasvab troopiline mets jõudsalt.[1] See liik kasvab kõige paremini külmavabades ja viljakatel aladel, kuni 700 m kõrgusel, kus on hea aluspinnase äravool ning aastane sademete hulk 2000–3000 mm.[2]
Kariibi mänd, eriti tema varieteet hondurensis, on oluline majandatav puuliik.[2] Selle tõttu kasvatatakse teda laialdaselt väljaspool tema looduslikku levilat ning inimtekkelisi populatsioone võib tänapäeval leida Jamaicalt, Colombiast, Lõuna-Aafrikast, Sri Lankalt, Fidžilt ja Hiinast. Tugevalt vaigust puitu kasutatakse ehitusmaterjalina ning laudkastide, kaubaaluste, laevatekkide, teivaste, postide, puitlaastplaatide, vineeri ja paberi valmistamiseks.[3]
Kuigi liik tervikuna ei ole ohustatud, on raie tulemusena liik Kuubal märgatavalt vähenenud, mistõttu on Rahvusvaheline Looduskaitseliit määranud selle ohustatud liikide hulka.[1]
Kariibi mänd (Pinus caribaea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
