dcsimg

Sirelased ( viro )

tarjonnut wikipedia ET
Sirelased Sirelane

Episyrphus balteatus

Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda Klass: Putukad Insecta Selts: Kahetiivalised Diptera Alamselts: Kärbselised Brachycera Sugukond: Sirelased Syrphidae

Sirelased (Syrphidae) kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki. Neid võib leida üle kogu maailma. Enamik sirelasi on mimeetilised – neil esineb mimikri. Sirelased sarnanevad tavaliselt astlalistega (mesilased, herilased, kimalased).

Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega õitel toitumas. Neil on täpselt samasugune triibuline keha. Mürgiastlaga kiletiivalisi jäljendades kaitsevad sirelased ennast putuktoiduliste eest, kuigi neil mürgiastelt ei ole. Neil on erakordselt suured silmad ning nad lendavad valju suminaga. Meil levinuim liik on Syrphus ribesii.

Valmikud on väliselt üsna erinevad, kuid väga sarnase eluviisiga – lendavad päeval ja toituvad nektarist. Lendajatena on sirelased äärmiselt osavad, nad võivad lisaks tavalisele lennule ka õhus paigal seista ja isegi mingil määral tagurpidi lennata.

Erinevalt valmikutest on sirelaste vastsed mitmekesisema eluviisiga. Mudasirelase vaglad elavad vees. Mõned sirelase vaglad elavad niisketes kändudes ja surnud puude tüvedes.

Üks omapärasemaid putukaid on mudasirelane (Eristalis tenax) keda kutsutakse "rotisabavastne". See tünnikesetaolise kehaga loomake elab tugevasti reostunud veekogude põhjamudas. Ta hingab atmosfääriõhku, selleks on tagakeha kolmest viimasest lülist kujunenud pikk (kuni 15 sentimeetrit) hingamistoru, mis sirutatakse veepinnale. Vastne võib ka sügavamale mutta pugeda, kuid sel juhul peab ta hingamiseks ikkagi kõrgemale tõusma. Enne nukkumist ronib vastne veest välja, nukk asub mullas.

Kõige suurem osa sirelasevastsetest on lehetäidest toituvad röövloomad. Selline on näiteks liik Syrphus balteatus. Tema vastne imeb arengu jooksul tühjaks kuni 2000 lehetäid.

Kägusirelaste (Volucella) vaglad elutsevad kimalasepesades, kus nad toituvad surnud kimalasevakladest ja pesas vedelevast prahist, sealhulgas surnud vakladest, sarnanedes ise kimalasega, erinedes peamiselt tiibade arvu poolest.

Galerii

lisenssi
cc-by-sa-3.0
tekijänoikeus
Vikipeedia autorid ja toimetajad
alkuperäinen
käy lähteessä
kumppanisivusto
wikipedia ET

Sirelased: Brief Summary ( viro )

tarjonnut wikipedia ET

Sirelased (Syrphidae) kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki. Neid võib leida üle kogu maailma. Enamik sirelasi on mimeetilised – neil esineb mimikri. Sirelased sarnanevad tavaliselt astlalistega (mesilased, herilased, kimalased).

Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega õitel toitumas. Neil on täpselt samasugune triibuline keha. Mürgiastlaga kiletiivalisi jäljendades kaitsevad sirelased ennast putuktoiduliste eest, kuigi neil mürgiastelt ei ole. Neil on erakordselt suured silmad ning nad lendavad valju suminaga. Meil levinuim liik on Syrphus ribesii.

Valmikud on väliselt üsna erinevad, kuid väga sarnase eluviisiga – lendavad päeval ja toituvad nektarist. Lendajatena on sirelased äärmiselt osavad, nad võivad lisaks tavalisele lennule ka õhus paigal seista ja isegi mingil määral tagurpidi lennata.

Erinevalt valmikutest on sirelaste vastsed mitmekesisema eluviisiga. Mudasirelase vaglad elavad vees. Mõned sirelase vaglad elavad niisketes kändudes ja surnud puude tüvedes.

Üks omapärasemaid putukaid on mudasirelane (Eristalis tenax) keda kutsutakse "rotisabavastne". See tünnikesetaolise kehaga loomake elab tugevasti reostunud veekogude põhjamudas. Ta hingab atmosfääriõhku, selleks on tagakeha kolmest viimasest lülist kujunenud pikk (kuni 15 sentimeetrit) hingamistoru, mis sirutatakse veepinnale. Vastne võib ka sügavamale mutta pugeda, kuid sel juhul peab ta hingamiseks ikkagi kõrgemale tõusma. Enne nukkumist ronib vastne veest välja, nukk asub mullas.

Kõige suurem osa sirelasevastsetest on lehetäidest toituvad röövloomad. Selline on näiteks liik Syrphus balteatus. Tema vastne imeb arengu jooksul tühjaks kuni 2000 lehetäid.

Kägusirelaste (Volucella) vaglad elutsevad kimalasepesades, kus nad toituvad surnud kimalasevakladest ja pesas vedelevast prahist, sealhulgas surnud vakladest, sarnanedes ise kimalasega, erinedes peamiselt tiibade arvu poolest.

lisenssi
cc-by-sa-3.0
tekijänoikeus
Vikipeedia autorid ja toimetajad
alkuperäinen
käy lähteessä
kumppanisivusto
wikipedia ET