See artikkel räägib loomaperekonnast; vaata ka lehekülge Lama (täpsustus) Laama on sõraliste perekond, kuhu kuulub kaks Lõuna-Ameerika kaamellast: metsik guanako (Lama guanicoe) ja kodustatud laama (Lama glama).
See perekond on lähedases suguluses metsiku vikunja ja kodustatud alpakaga vikunja perekonnast. Enne hispaanlaste jõudmist Ameerikasse olid laamad ja alpakad seal ainsad kodustatud kabiloomad. Neid ei peetud mitte ainult veoloomadena, vaid ka liha, naha ja villa pärast.
Kuigi varasemad autorid võrdlesid laamasid sageli lammastega, mõisteti varsti nende sugulust kaamelitega. Carl von Linné paigutas nad teoses "Systema naturae" kaameli (Camelus) perekonda. Aastal 1800 paigutas Georges Cuvier laama, alpaka ja guanako laama (Lama) perekonda ning vikunjad vikunja (Vicugna) perekonda. Hiljem viidi ka alpaka üle vikunja perekonda.
Need kaamellased on koos kahe kaameliliigiga sõraliste seltsis ainsad retsentsed liigid, kellel on taldadeks padjandid ehk mõhnad; nad paigutatakse mõhnjalaliste alamseltsi. Mõhnjalaliste alamseltsis on ainult üks sugukond, nimelt kaamellased.
Tertsiaaris väljasurnud loomaliikide avastamine Ameerikas on heitnud valgust laama perekonna ajaloole. Laamade levila ei ole alati piirdunud Lõuna-Ameerikaga: nende fossiile on rikkalikult Pleistotseeni setetes Kaljumäestikus ja Kesk-Ameerikas. Mõned väljasurnud laamadest olid tänapäevastest liikidest palju suuremad.
Nende üleminekuvormide fossiile pole Vanast Maailmast leitud. Põhja-Ameerika oli mõhnjalaliste algkodu.[1] Kaamellased rändasid Vanasse Maailma läbi Beringia ja Lõuna-Ameerikasse üle Panama maakitsuse Ameerika suure siserände käigus. Vana Maailma vormid taandusid arvatavasti kliimamuutuste tõttu järk-järgult lõuna poole ja nende levilad eraldusid üksteisest. Samal ajal tõi paleoindiaanlaste asumine Ameerikasse kaasa megafauna väljasuremise, mille tõttu laamad jäid alles ainult Lõuna-Ameerikasse. Guanako oli Patagoonia indiaanlaste põhitoit, tema nahka kasutati riiete valmistamiseks.
Tšiili keskosas (Zona Central ja Zona Sur) peeti Kolumbuse-eelsel ajastul ja varajasel koloniaalajal hueque'sid ehk chilihueque'sid. Ühe hüpoteesi järgi olid need kohapeal kodustatud guanakod, teise järgi Tšiili põhjaosast toodud laamatõug. Chilihueque'd surid 16. või 17. sajandil välja ning nad asendati Euroopa põllumajandusloomadega. Väljasuremise põhjused pole teada.[2] Juan Ignacio Molina sõnul märkas Hollandi kapten Joris van Spilbergen 1614. aastal, et Mocha saare maputšed kasutasid chilihuegue'sid künniloomadena.[3]
Täiskasvanud laamadel on kummalgi pool lõikehambaid 1/3 (üleval 1, all 3), silmahambaid 1/1, eespurihambaid 2/2, purihambaid 3/2; kokku on hambaid 32. Lõikehammasteluu tagumise serva ligidal on kummalgi pool kokkusurutud teravatipuline silmahambakujuline lõikehammas, millele isasel järgneb keskmise suurusega kõver teravatipuline silmahammas ülalõualuu eesosas. Puuduvad isoleeritud silmahambasarnased esipurihambad, mis on olemas kaamelitel. Esipurihambad ja purihambad asetsevad üksteisega kokkupuutuvate hammaste reana. Kaks eespurihammast on väga väikesed (esimene peaaegu rudimentaarne). Kolm laia purihammast on üldiselt sarnased kaamelite omadega. Alalõualuul on kolm pikka lamedat ja väljapoole kaldus lõikehammast, neist välimised on väiksemad. Nende kõrval on kumerad ja peaaegu püstised silmahambad, millele järgneb imeväike ja sageli piimahambalaadne lihtne kooniline eespurihammas, selle järel rida eespurihambast ja kolmest purihambast, mis erinevad kaamelite hammastest väikese serva poolest välimises küljes.[4]
Kolju sarnaneb üldjoontes kaamelite koljuga, sellel on suhteliselt suurem ajuõõnsus ja silmakoopad ning vähem arenenud koljuluud, kuna kolju on väiksem. Ninaluud on lühemad ja laiemad ning ühendatud eesmise ülalõualuuga. Selgroolülid[5]:
Kõrvad on üsna pikad ja teravatipulised. Seljal puudub küür. Jalad on kitsad, varbad on rohkem eraldatud kui kaamelitel, mõlemal on eraldi tundlik padjake. Saba on lühike ning karv pikk ja villataoline.
Laamad nagu ka alpakad on tuntud ainult kodustatud liikidena. Neid leidub eri suurustes ja eri värvides, tavaliselt valged, mustad või laigulised. Metsik guanako on sarnaselt vikunjaga peaaegu ühtlaselt helepruuni värvi, mis läheb kõhupoolel üle valgeks. Guanako on umbes punahirve suurune elegantne loom pika kumera kaela ja saledate jalgadega. Vikunjal ja guanakol võib olla eemalt keeruline vahet teha. Vikunja on väiksem ja saledam ning tal on lühem pea kui guanakol.
Guanako levila ulatub Ecuadori ja Peruu Andide kõrgmaadest kuni Patagoonia tasandikeni ja isegi Tulemaa saarteni. [6]
Laama on sõraliste perekond, kuhu kuulub kaks Lõuna-Ameerika kaamellast: metsik guanako (Lama guanicoe) ja kodustatud laama (Lama glama).
See perekond on lähedases suguluses metsiku vikunja ja kodustatud alpakaga vikunja perekonnast. Enne hispaanlaste jõudmist Ameerikasse olid laamad ja alpakad seal ainsad kodustatud kabiloomad. Neid ei peetud mitte ainult veoloomadena, vaid ka liha, naha ja villa pärast.
