Peoleo (Oriolus oriolus) on linnuliik peoleolaste sugukonnast peoleo perekonnast.
Peoleo on pesitsusajal laialt levinud Euraasias – mandri läänerannikust kuni Lääne- ja Kesk-Aasiani.
Peoleo on rändlind Euroopas ja Lääne-Aasias, talvitab troopilises Aafrikas. Eestisse saabub ta maikuu keskpaiku, lahkub augusti keskel või kuu teisel poolel. Peoleo rändab üksi või paarikaupa.
Eestis on peoleo üsna üldlevinud harilik haudelind, kelle arvukust hinnatakse 30 000 – 50 000 paarile [2].
Peoleo on rästa suurune, kuid saledam. Keha pikkus 23–30 cm, mass 62–83 g. Lend on kiire ja lainjas. Maapinnal kulgeb ta kohmakalt hüpeldes. Peoleo teise kalendriaasta isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid ta on kollakama alapoole ja kontrastsema saba mustriga.[3] Enamik emaslinde on rohekad, kollase päranipuala, tumedate tiibade ja heledama alapoolega. Eredama sulestikuga emaslinnud sarnanevad vanade isaslindudega, kuid neil pole noka ümbruses musta värvust.
Peoleo elab vanades lehtmetsades, kasesaludes, puisniitudel, parkides ja kuivades männikutes. Suurtes metsades eelistab ta pesitseda servaosas või raiesmikel. Peoleo ehitab kõrgele puu otsa, tavaliselt kahe oksaharu vahele rippuva pesa. Täiskurna kolme kuni viie munaga leidub juuni keskel. Pojad saavutavad lennuvõime juuli teisel poolel ja seejärel hulguvad pesakonnad lalalt ringi.
Peoleo on peamiselt putuktoiduline, kuid sööb ka marju ja puuvilju. Ta oskab putukaid õhust püüda nagu kärbsenäpp.